IT-tugilahendused on tänapäeva ühiskonnas muutunud üha olulisemaks, kuna need võimaldavad inimestel tõhusamalt töötada, suhelda ja oma igapäevaseid tegevusi läbi viia. Eestis on IT-valdkond viimase paarikümne aastaga kiiresti arenenud ning seetõttu on ka IT-tugilahendused muutunud üha kättesaadavamaks.
Kui kujutleda end IT-tugilahenduste otsustajana Eestis, tuleks kaaluda nende lahenduste rakendamist kui nii tehnoloogilist kui ka sotsiaalset vahendit. IT-tugilahendused on kindlasti tehnoloogilised lahendused, kuid nende kasutamine on tihedalt seotud erivajadustega inimeste abistamisega. Näiteks võivad IT-tugilahendused olla abiks nägemispuudega inimestele, kes kasutavad ekraanilugemisprogramme või hääljuhtimisfunktsioone, või liikumispuudega inimestele, kes vajavad juurdepääsu virtuaalsetele abivahenditele.
Kuna IT-tugilahendused on seotud erivajadusega inimeste abistamisega, võiks nende soetamise ja rakendamise eest vastutada sotsiaalministeerium. Samuti tuleks kaaluda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaasamist, kuna IT-tugilahendused võivad olla kasulikud ka töökeskkonna ja äriprotsesside optimeerimisel.
Rahastamise osas võiks kaaluda nii riigi kui ka erasektori toetust. Riik võiks eraldada vahendeid IT-tugilahenduste soetamiseks erivajadusega inimestele, samas kui erasektor võiks toetada IT-tugilahenduste arendamist ja rakendamist laiemalt.
Teiste riikide kogemuste põhjal võib öelda, et IT-tugilahenduste rakendamine võib olla edukas ainult siis, kui sellele on antud piisavalt rahalisi ja inimressursse. Näiteks Soome on teinud suuri investeeringuid IT-tugilahenduste arendamisse ja rakendamisse, mis on võimaldanud erivajadustega inimestel töötada ja suhelda palju tõhusamalt.
Kokkuvõttes võib öelda, et IT-tugilahendused on tänapäeval hädavajalikud ning nende rakendamist tuleks käsitleda nii tehnoloogiliste kui ka sotsiaalsete vahenditena. Selleks, et IT-tugilahenduste rakendamine oleks edukas, tuleks kaasata mitmeid ministeeriume ning leida piisav.
ITspea blog 